EST
Lembit Aaslav-Kaasik

Lembit Aaslav-Kaasik 2000 Sündinud: 1930
Klubi: Tallinna Veemoto Klubi
Võistles aastatel 1958-2005.
Klassid: O-175, O-250, ON-350, OSY-400, O-125.

Eesti meister: 30 korda.
NSV Liidu meister: 5 korda.
MM: 2000 O-125 2. koht.
Euroopa meister 2001 klassis O-125.
Maailmarekord klassis O-250 aastal 1972.


Tallinna veemoto ajaloo lahutamatu osa on Lembit Aaslav-Kaasik. Esimest korda proovis ta skuutrit 1957. aastal. Paat kuulus Harald Küünemäele. Kuigi esimene proovisõit lõppes õnnetult (kihutas kaldasse ning paat sai korralikult viga), jäi hinge kripeldama soov midagi ära teha. Nii Lembit oma veemoto karjääri 1958. aastal alustaski.

Praeguseks on ta tulnud 30 korda Eesti meistriks, 5 korda NSVL meistriks ja aasta 2000 O-125 klassi maailmameistrivõistlustel hõbemedalile. Keegi eestlastest polnud veemoto tiitlivõistlustelt varem medalit võitnud.

Ülalmainitud tulemused pole tulnud juhuslikult. Lembit Aaslav-Kaasik oli esimene eestlane, kes veel ületas ametlikult kiiruse 100 km/t. "Täiesti juhuslikult" püstitas ta esimese eestlasena veemotos maailmarekordi (1972, klassis O-250, 10 miili, 99.96 km/t). Tänu Lembitu Aaslav-Kaasiku kätetööle püstitas 1975. aastal maailmarekordi Toomas Mets. Tema käe all on veemotot harrastanud üle saja noore ja täiskasvanu (Tallinna Pioneeride Palees, Noorte Meremeeste Klubis jne.).

Tehnikat on ta aidanud ette valmistada väga paljudel võidusõitjatel. Näiteks aasta 2000 klassi OSY-400 maailmameister Steven Cook kasutab Lembit Aaslav-Kaasiku poolt valmistatud vinte.

Ka kõik oma pojad on ta võidu sõitma "meelitanud". Aastat 2000 võibki Eesti veemoto ajaloos nimetada Aaslav-Kaasikute aastaks. Kolm medalit Eesti meistrivõistlustelt, kaks kulda ja üks pronks Balti meistrivõistlustelt, Ahto edukad stardid O-500 klassis, Eriku 2. koht T-250 klassi Millennium Cup’ilt, Uku 5. koht O-250 klassi Millennium Cup’ilt ja lõpuks Lembit-seniori hõbemedal O-125 klassi MM-lt räägivad iseenda eest.

Veel aastal 2005 osales Lembit Tallinnas Harku järvel toimunud O-125 klassi MM-l ja oli 16.

© 2000-2005 Vahur Joala