Veemoto ajalugu Eestis

Eesti esimesed teadaolevad mootorpaadivõistlused viidi läbi Tartus Emajõel 17. mail 1925. Tegemist oli rahvapaatide võidusõiduga, milles osales 13 paati. 6. aprillil 1950 loodi Kalevi Tartu Jahtklubi juurde veemootorispordi sektsioon, millega pandi alus veemootorispordile Eestis tänapäevases mõttes. Esimeste veemoto võistlusteni jõuti siiski alles järgmisel suvel. 6. juunil 1954 peeti VSÜ Kalev Tartu Jahtklubi Vee-Mootorspordi sektsiooni poolt organiseeritud kiirussõidu võistlused mootorpaatidele. Võistluste peakohtunikuks oli seejärel aastakümneid Eesti veemoto eestvedajaks olnud Karl Kivastik. Algusaastate põhiline eestvedaja oli Georg Vanamölder, kes käis paatide ehituse ja mootorite forsseerimisega tutvumas Moskvas, projekteeris esimesed paadid ja propageeris ala mitmetes teisteski Eesti linnades.

Järgmisel aastal osaleti üleliidulistel korrespondentsvõistlustel, millel saavutati kolm esikohta. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1957, aga juba aasta varem käidi mõõtu võtmas NSV Liidu meistrivõistlustel. Medaleid tol korral koju ei toodud, aga järgneva 35 aastaga võideti NSV Liidu meistrivõistlustelt 205 auhinnalist kohta. Sedasi kujunes Tartu veemotost linnale tõeline lipulaev spordis.

Tallinna veemootorisportlased osalesid võistlustel esmakordselt 1958. aastal. 1961. aastal alustasid entusiastid Pärnust ja Narvast. Võistlejaid on olnud nii Loksalt, Võrust, Viljandist kui ka Haapsalust.

Eestis on vähe tehnikaspordialasid, kus võiks ette näidata järgnevaid tulemusi (seisuga 2007):

  • 3 maailmameistritiitlit
  • 4 Euroopa meistri tiitlit
  • 2 juuniorite Euroopa meistri tiitlit
  • 23 auhinnalist kohta rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt (EM ja MM)
  • 195 medalit NSV Liidu meistrivõistlustelt, millest 74 kuldset
  • 25 medalit NSV Liidu noorte meistrivõistlustelt (11 kuldset)
  • 46 NSV Liidu rekordit
  • 10 maailmarekordit, millest 2 on veelgi kehtivat

    Kõik EM ja MM tiitlid ning medalid on võidetud alates aastast 2000.

    Eestis on selgitatud maailmameistrid klassides (O-125 2 korda, O-250, O-500 ja OSY-400). Euroopa meistrivõistlused või EM-i etapid on peetud järgmistes paadiklassides: O-125, O-250, O-500, OSY-400 ja JT-250. Regulaarselt korraldatakse Eestis Balti meistrivõistlusi. Kahel korral on Tallinnas selgitatud NSV Liidu meistrid (1961 ja 1976) ning 1988 toimusid Harku järvel Sotsialismimaade karikavõistlused.

    Eestis võisteldakse Tallinnas Harku järvel, Tartus Emajõel (Kvissentalis) ja Anne kanalil, Võrus Tamula järvel, Pärnu jõel ja Viljandi järvel. Varem toimusid võistlused ka Narvas.

    Kiiruste areng Eesti veemotos on olnud järgmine:

    40  km/t   1955 Georg Veerma           Tartu    Skuuter 750
    50  km/t   1956 Aleksei Karoles        Tartu    Skuuter 500
    60  km/t   1959 Mart Taniel            Tartu    Glisser 500 kg (GS)
    70  km/t   1961 Mart Taniel            Tartu    O-175 (SJ)
                    Maie Kaasik            Tallinn  O-175 (SJ)
    80  km/t   1961 Mart Taniel            Tartu    O-175 (SJ)
    90  km/t   1961 Rein Peiker            Tartu    O-250 (SA)
    100 km/t   1966 Lembit Aaslav-Kaasik   Tallinn  O-175 (OJ)
    110 km/t   1967 Vello Palm             Tallinn  O-250 (OA)
    120 km/t   1971 Kalju Maas             Tallinn  Glisser 2500 cm³ (R-4)
    
    Praegu kehtivatest Eesti kiirusrekorditest on kiireim Uku Aaslav-Kaasiku poolt aastal 2007 püstitatud O-500 klassi rekord kiirusega 153.29 km/h.