Veemoto ajalugu maailmas

Esimene bensiini jõul töötav päramootor valmistati Norra päritoluga ameeriklase O. Evinrude poolt 1909.a. Enne seda oli 1866.a. patendeeritud vindiga jõuseade paatide jaoks, mida aeti ringi käsitsi (Patent 59074, oktoober 1866, Thomas Ries). Pariisi maailmanäitusel esitleti aga elektrimootoriga paadi jõuseadet.

Evinrude esimene mootor oli kahetaktiline, ühesilindriline ja õhkjahutusega. Kiiruseks saadi 5 miili tunnis. Seejärel lisas Evinrude mootorile sumbutaja, kuna müra paadis muutus väljakannatamatuks.

Esimene hüdroplaan (glisser) ehitati prantslase Aderi poolt aastal 1867. Sellest ajast alates on glisseri põhja kuju muutunud palju. On teada, et Venemaal võisteldi glisseeriva paadiga 9. augustil 1909, millega läbiti 16 meremiili pikkune distants ajaga 35.72,2.

Tsaari-Venemaal peeti esimesed mootorpaatide võistlused 19. juulil 1904 Sankt Peterburgis ümber Jelagini saare. Võitjateks osutusid Kartau ja Zolotov. 1908. aasta suvel peeti Soome lahel Sankt-Peterburi lähistel võistlused mootorjahtidele.

Londoni Olümpial 1908 osales veemotos 14 paati kahest riigist (Inglismaa ja Prantsusmaa) ning võitjad selgitati kolmes klassis. Distantsi pikkuseks oli 40 meremiili.

Klass A: E. Thuborn (Prantsusmaa) 2:26.53,0
Klass B: Suurbritannia (Thomas Thornycroft, Bernard Redwood) 2:28.58,0
Klass C: Suurbritannia (Thomas Thornycroft, Bernard Redwood) 2:28.26,0